KKK Mükoriisa

Korduma Kippuvad Küsimused

K. Mis on mükoriisa seened?

V. Mükoriisa seened elavad mullas ja tekitavad kolooniaid juurte ümber, moodustades taimede ja mulla vahel bioloogilise ühenduse. Seen kasvab juure peale või selle sisse ja laiendab oma juurestikku mulda. Mükoriisa imeb mullast vett ja toitaineid ning teeb need juurele kättesaadavaks. Mükoriisa on võimeline lahustama toitaineid nagu näiteks fosfaate, mis tavaolukorras ei ole mullast sedavõrd kättesaadavad. Nad suurendavad efektiivselt juuresüsteemi kuni 1000 korda, mistõttu on mükoriisa taimedel juurdepääs oluliselt suuremale hulgale toitainetele ja veele kui mitte-mükoriisa taimedel ning need kasvavad kiiremini ja suuremaks.

K. Millised taimed ühenduvad mükoriisaga?

V. Umbes 95% taimedest moodustavad mükoriisa seentega sümbiootilisi suhteid. Tavapärases aianduses on ainukesed taimed, mis mükoriisaga suhteid ei moodusta, kapsarohu perekond, millesse kuuluvad näiteks kapsas, lillkapsas, rooskapsas, peet ning mõned üksikud ühe-aastased taimed.

K. Kas kõigile taimedele on vaja samu mükoriisa seeni?

V. Ei. Enamik aastaringseid taimi, põõsaid, puid, köögivilju ja muru ühenduvad arbuskulaarse mükoriisaga (ehk endomükoriisaga), mis elab nende juurestikus. Okaspuud ning tamm, pöök, kask, kastan ja hikkoripuu ühenduvad ektomükoriisaga. Need elavad mullas juurest väljaspool. Kanarbikulised taimed ja orhideed ühenduvad oma enda liigi seentega, mida meie toodetes ei leidu.

K. Millal on vaja taimede kasvu mükoriisaga ergutada?

V. Kui Teie põld, köögivilja- või lillepeenar ei anna soovitud aja jooksul soovitud tulemusi, siis on mullas ilmselt vähe mükoriisat ja selle lisamine oleks vajalik. Taimelaval, steriilses mullastikus kasvavate taimede puhul, mille puhul kasutatakse väetisi ja putukatõrjet, oleks mükoriisa lisamine vajalik, kuna taimel puuduvad mükoriisa suhted. Kui istutate okaspuu või pöögi muruga kaetutd pinnasesse, siis on olemasolev mükoriisa arbuskulaarse mükoriisa, mis on antud puude jaoks ebasobiv mükoriisa ning ektomükoriisa lisamine oleks vajalk. Kui istutate raskelt kahjustatud, soolasesse või väetatud pinnasesse, näiteks ehitusplatsile, küntud põllule, tee äärde või maastikukujundusprojekti raames, siis oleks mükoriisa lisamine vajalik.

K. Kuidas mükoriisa tooteid kasutada?

V. Mükoriisa seened elavad juurtel nii et sobib iga meetod, mida soovite kasutada, et mükoriisa taime juurele saada. Kasutamiseks seemnete puhul, võite need eelnevalt segada mükoriisa lahusega või puistada mükoriisa pulbrit seemendajasse. Kõigi teiste istikute puhul leotage juuri enne istutamist mükoriisa lahuses, pihustage mükoriisa pulbriga või lisage seda istutamiseks mõeldud auku. Juba juurdunud, kuid stressis puude puhul võite kaevata hargiga augu, mis ulatub juurteni ja valada sellesse mükoriisa lahust. Võite kasutada ka spetsiaalseid pinnase õhutamise seadmeid (näiteks Gwazae), et pinnast õhutada ja lahust pinnasesse „süstida“.

K. Kas on võimlaik üle doseerida?

V. Põhimõtteliselt ei ole, kuid ärge pange liiga tihedat kihti lahust/pulbrit seemnete ümber.

K. Milline on miinimum kogus lahust, mida on vaja mükoriisa moodustumiseks?

V. Teoreetiliselt võib mükoriisa moodustuda vaid ühest eosest, mis idaneb ja nakatab juurt. Praktikas saate parema tulemuse kui jaotate eosed ühtlaselt juurestiku ümber. Erinevatel toodetel on erinevad eoste hulgad, seega soovitame järgida tootja juhiseid.

K. Kas mõned mükoriisa tüübid on mõnede taimede või mullastiku tingimuste jaoks sobivamad?

V. Jah. See on ka põhjuseks, miks meie tootevalikus on kaheksa erinevat sorti arbuskulaarset mükoriisat ja seitse erinevat sorti ekto mükoriisat, et katta enamike taimede ja tingimuste vajadusi.

K. Kas võin samaaegselt mükoriisa kasutamisega kasutada ka pestitsiide?

V. Lehtedele tehtav putukatõrje üldiselt mükoriisa moodustumisele ega funktsioneerimisele kahjustavat mõju ei oma. Mõned fungitsiidid, mida lisatakse mullale, võivad mükoriisaga mitte ühilduda. Pinnase fumigandid nagu metüülbromiid või pinnase suitsutamine tapavad mükoriisa seeni.

K. Kas väetamine omab mükoriisale mõju?

V. Mükoriisa annab taimele toitaineid ja võtab taimelt kasvamiseks vajalikku süsinikku. Kui taim on üle ujutatud anorgaanilise väetise lahusega, eriti fosforiga, siis ta ei vaja toitainetele ligipääsemiseks mükoriisat ja selle moodustumine on takistatud või lakkab. Kasutage võimaluse korral orgaanilisi väetisi või vähendage anorgaaniliste väetiste kasutamist umbes 50% ja te saate sama kasvu tulemuse.

K. Kas mükoriisa kontrollib taimehaigusi?

V. Mükoriisa parandab taimede ja nende juurte tervist, mistõttu haigused teevad vähem kahju. Mükoriisa ning sümbiootilised bakterid ja seened moodustavad juurestiku ümber barjääri nii et haigusetekitajatel võib olla raskem taime rünnata, mistõttu on mükoriisa taimed taimehaiguste eest rohkem kaitstud.

K. Kas mükoriisa seened esinevad ka kompostis?

V. Ei. Mükoriisa vajab elava taime juurt, et ellu jääda.

K. Kui kaua elavad mükoriisa seened mullas ilma aktiivse juurestikuta?

V. Arbuskulaarne mükoriisa peab ilma taimeta, millel elada, vastu lühidalt, enamasti mitte kauem kui mõni nädal. Ektomükoriisa võib kauem vastu pidada.

K. Kas mükoriisa lahust võib kasutada juurdunud taimede puhul?

A. Ei ole erilist mõtet lisada mükoriisat tervele, kenasti kasvama läinud taimele. Samas kui tegu on puu, põõsa või ronitaimega, mis on ruumipuuduse või anorgaaniliste väetiste (mineraalsoolade) ülekasutamise tõttu stressis, või kui taim ei ole peale istutamist kasvanud, siis mükoriisa lahuse lisamine arvatavasti aitab.

Meist

Eesti Jäätmeringluse OÜ käitleb biolagunevaid jäätmeid kasutades kompostimise ja vermikompostimise meetodeid, et luua tooteid, millel on väärtus.

Võta ühendust

Telefon: +372 58 504 455 E-mail: info@e-compost.ee

Või saatke päring siit